Kasutaja aleks30 päevik

1.kui armastad siis oleks kui liblikad kõhus!
2.Armastus on parim tunne!
3.kui armastad siis oled väga õnnelik!
4.armastus andestab kõik!
5.armastus on sügaval südames!
6.armastus muudab paremaks!
7.armastus ei vihka!
8.armastus on kui iseloomujoon!
9.armastus väärib tõtt!
10.kui on armukadedus siis on õige armastus!

IMETAJAD
Nahkhiired,kängurud ja vaalad ning ka inimene kuuluvad imetajate klassi.Teisetest loomarühmdest eristab imetajaid ühine tunnus,et emased söödavad oma järglasi oma piimanäärmetest erituva toitva nõre- piimaga.Imetajad on püsisoojased ning enamikul liikidel on tihe karvastik.Maakeral elab umbkaudu
4000 liiki imetajaid,kelle seas on nii maismaa-kui ka vee-elanikke.Poegimisviisi järgi võib imetajad kolme
suurde rühma.Pärisimetajad,nagu nt gorillad sünnitavad arenenud kehaehitusega järglasi.Austraalis ja
Ameerikas elavad kukkurloomad toovad ilmale järglasi,kelle areng jätkub erilises taskukujulises kukrus.
Ürgimetajad (ainupilulised),keda leidub vaid Austraaiias,munevad
KÕIGE SUUREM IMATAJA
Kesmiselt 26 m pikkune ja 120 tonnise massiga sinivaal on loom.kes maakeral kunagi eksisteerinud.Maismaal määrab looma suuruse tama jäsemete vastupidavus keharaskusele.Meres säärst piirangut pole ja paljud vaalaliigid kasvavad hiigelsuureks.Ka kaotavad kogukad…

1.Kui talve ajal puud alati lund täis on,siis ütleb
vanarahvas:puud on vaevas ja tuleb vaene aeg!
2.Jaanuarikuu sula on nälja ema!
3.Kui mets on vangis,siis on suvel vili vangis!
4.Kui jüripäev vihma sajab,siis saab põllumees pool
teri vähem!
5.Varane müristamine,hiline nälg!

1.Ükski mees pole tõeliselt elanud,kui naise armastus pole teda puhastanud,kinnitanud ta mehisust ja
andnud talle tagasihoidlikkuse ning arukuse.D.Reskin.
2.Külmad käed,palav armastus.Saksa vanasõna.
3.Armastus on elu,kuid mitte rumal,jõhker ja ennasthävitav elu,vaid õnnis ja igavene.
4.Kes pole tundnud,kuidas armastus mitmekordistab kõik tema võimed,see pole tundnud armastust.
5.Armastus,see on alaline,tugev ning terve närvide erutus;ta arendab vaimseid ja kõlbelisi jõude.Kes
pole tundnud,kuidas armastus ergutab kõiki inimese jõude,see pole tundnud ka tõelist armastust.
N.Tshernõshevsiki.
6.Armastus,nagu nagu muide ka vihas,võivad seguneda ja ilmsiks tulla väga erinevad tunded:kannatamatus ja nauding,rõõm ja kurbus,kartus ja julgus.K.Ushinski.
7.Armastus on inimkonna ürgema.
8.Armastus on suurem enesearastusest:naist võib armastada isegi siis,kui ta teid vihkab.Vauvenargues.

Jääkaur
Järvekaurist üldiselt märgatavalt suurem( kuigi osa mõõtmeid võib kattuda),pea suurem,laup püstisem ja nokk selgelt laiem.Tundrakauurist on ta veidi väiksem,ujudes hoiab pead ja nokka rõhtasendis,kere
näib pikem kui tudrakauri oma ja selle kõrgem punkt asetseb eespool.Hundsulestikus pes,kael ja nokk
must,külgkaelal lai valge triibuline vööt.Puhkesulestikus ülalpool väga tume tinahall,poolkaelusmustjas,
kukla ja kiiru värvus vastandub valgele alakaelale.Poolkaeluse kohal lõikub tumeda ja heleda piir alakaelalt tahapoole tunnusliku valge kiiluna;see on hea tunnus ujuva ja lendava jääkauri eristamiseks
jääkaurist.
Tundrakaur
Jääkaurist pisut suurem,kael jämedam ja nokk kõigis sulestikes heledam.Ujudes hoiab pead nii,et nokk on ülespoole viltu,see võimaldab veelgi noka ülespoole kõverdumust,võrreldes jääkauriga(selle nokk on
sirge).Hundsulestikus tunnuslik kollakasvalge nokk,jääkauriga võrreldes hajusamad ja…

Selts:KIILIKISED-Oonata
Röövtoidulised putukad,kellel on pikk sihvakas tagakeha,suured liitsilmad ja lühikesed harjasjad tundlad.
Tiivad jäigad ja tiheda soonestikuga,tiibade eesserva tipuosas paikneb tume tiivatäpp.Tiivad ei ole omavahel ühenuses mistõttu mõlemat tiivapaari saab liigutada iseseisvalt.Enamik kiile lendab kiiresti ja
neil on hea manööverdamisvõime,paljud liigid suudavad lennata paigal või isegi tagurpidi.Osava lennu ning suurepärase nägemise tõttu on kiilid raskesti püütavad.Nad toituvad teistest putukatest eriti kahetiivalistest.Saakloomi püüavad enamasti õhust,väiksemad kiilid haaravad saaki mõnikord ka taimedelt.Kiile on üle 5000 liigi,enamik neist elab troopkas.Eurroopas on u. 100,Eestis 54 liiki ( 5 liiki LK).

.

Randkiur
Suur tumeda sulestiku ja pika nokaga kiur,jalad mustad või tumevioletsed.Sulestiku värvus muutlik;Lääne-Euroopas elutsev alamliik petrosus on üldiselt tumedam ja tugevama rinnatriibustusega kui Norra ja Läänemeremaade alamliik littolaris,keda võib segi ajada mägikiuruga.Mõnel alamliigi littorelis'e isendil on pealagi,kukal ja selg hallimad,vähese mustriga rinnal roosakas varjund.Talvel on tuhm-hallikaspruunil ülapoolel oliivrohekas varjund ning pugualal laiad ähmased tähnid ja triibud;kulmu-
triipu enamasti pole,on aga selge hele silmarõngas.Äärmised tüürsuled on hallid.Kutsehüüd "ps(r)iit" või
"iirst" on karedam ja pisut pikem kui sookiurul,seda ei korrata järjest.Ka lennul esitatav laul sarnaneb sookiuru omaga,kui on tereva ja metalse tämbriga jada"i-tsirtstsirsri....".Pesitseb ainult kivistel ja kaljustel randadel ja saartel;tähelepandamatu.Toitub putukatest,vähilaadsetest ja tigudest,keda otsib adruvallidest…

Evengi tsiisitaja
Põhjasiisitaja suurune tugeva koonilise noka ja selgemustrilise peaga lind.Isaslinnu pea kevadel must valgete kiirutriibu ja lahuriba ning laia,silma eest algava erekollase kumutriibuga.Värskes puhkesulestikus ja emaslinnul põsk tumepruun,kulmutriipalgab noka tüviku juurest ning on eesosast kollane ja tagapoolelt valkjas.Kõrvaalal selge valge täpp,mida tagant ümbritseb must raam:lõuariba mustatriibuline.Selgelt tumedatriibuline alapool kollase või roostja värvuseta.Kutsehüüd terav "tsit" nagu
põhjatsiisitajal,Eksikülaline Siberist;Lääne-Euroopas kohatud mõned korrad.
Põhjatsiiasitaja
Rootsiisitaja suurunune,kuid kontrastse peamustri ja suhteliselt tugevama noka tõttu tundub jässakam.Kukal ja külgkael maksapruunid kuni roostepunased.kehakülgedel ja päranupualal sama värvi
laigud.Puhkesulestikus mõlemad sugupooled sarnased,erinedes rootsiisitajast sirgema seljakuga pikema noka,kõrvaala heleda tähni,kuhikjama pea,laiema lauba ning puguala ja kehakülgede ruske mustri poolest ( roo- ja…

Rahukaitsejõud:ÜRO koosseisus oleval Julgeolekunõukogugul on kohutus püüda tagada rahu maa-
ilmas.Nõukogul on viis alalist liiget + veel kümme liiget,kes valitatakse 2.aastaks.Kui rahvusvahelist
rahu kusagil rikutakse,võib Julgeolekunõukogu saata kohale erinevate riikide sõduritsest koosnevad
relvajõud,mis püüavad rahu taas jalule seada.
ÜRO eesmärgid:ÜRO loodi eesmärgiga aidatata pärast II maallmasõda tagada rahu maaimas toetades
rahvusvahelist koostööd niisuguste sotsiaalsete,kultuuriliste,majanduslike ja humanitaasete probleemide lahendamisel ,mis võivad soodustada sõja puhkemist.Oma erieinevate
agentuuride kaudu toetab ÜRO samuti hariduse edendamist ülemaalimses mastastaabis,kaitseb pagulasi,soodustab rahvusvahelist kaubandust ja majanduskavu arengumaades,hoolitseb keskonnakaitse
eest,annab abi loodusõnnetuste korral ja tegeleb WHO kaudu tervisekaitse probleemidega.
Hädasolijale toitu ja muud:Paljud heategevudorganisatsioonid pakuvad kahel tasandil abi.Esimane
tasandon hädaabi - nälja,sõja või looduõnnettuste (näiteks maavärin üleujutus)…

1.kannikesed(violetne kannike tähendab ustavust,valge kannike süütust)
2.Aaronikepp:inspiratsioon."Meie armastus ajab üha kindlamalt juuri."
3.Adiantum:diskreetsusus. Võite minu ausõna peale kindel olla.
4.Akaatsia(valge):puhas armastus,sõprus."Ma Jumaldan teid"
5.Alpikann: ükskõiksus." Ma ei tunne teie vastu midagi"
6.Apelsiniõis:putus:"Minu neitsilikkus on mulle kallis"
7.Asalea:õnn,armastus ja romantika." Olete kütkestanud minu südame"
8.Aster:järelmõte."Kahetsen oma impulsiivsust"
9.Basiilik:Formaalsed tänusõnad." Meie könelus pakkus mulle rõõmu"
10.Begoonia:Keelatud armastus,hoiatus." Me peame olema ettevaatlikud"
11.Bergamott:köitvus."Olete vastutpandamatu".
12.Daalia,kollane:vastumeelsus. " Teie ei veetle mind".
13.Daalia,punane:äraütlemine." Meie teed ei ristu enam kunagi".
14.Daalia, valge:tagasilükkamine." Hüvasti"
15.Digitaalis:teesklemine,pealiskaudsus." Kahtlen,kas te mind tegelikult armastate".
16.Elulõng: sügava intellekti hindamine." Pean teie kaunist mõistusest lugu".
17.Emajuur:" kurbus." kuidas te võisite mind nönda kohela?"
18.Forsüütia:igatsus."Ootan teie tagasitulekut".
19.Fuksia:hoiatus."Olge ettevaatlik.Teie armuke petab teid".
20.Gardeenia:veetlus."Te olete sama veetlev kui see lill".
21.Gladiool:valu."Teie sõnad on mind…